Tegelikult on karnevalimöllu üles kruvinud juba vähemalt kuu aega aga eelmisel reedel läks asi ametlikult lahti. Eelmisel aastal saabus Riosse karnevali ajal ligi 5 miljonit turisti, neist pool miljonit välismaalast. Julgen statistilisi andmeid omamata väita, et see number sel aastal ilmselt väiksem pole. Rahvast on palju ja seltskond on kirju. On täiesti tavaline hommikul kell 8 majast välja astudes kohata kariibi mere piraate või seksikat sebra tänavanurgal õlut rüüpamas, esimesel päeval veel heidad hindava pilgu aga teisel päeval on metroos su kõrval istuv kikilipsu ja liibukates trussades kuum kutt juba täiesti loomulik nähtus. Metroosõit meenutab rohkem või vähem meie lasteraamatu "Rongisõit" illustratsioone.
1 päev, reede
Jõudsime alles Iguacust tagasi ning olen jätnud sellele päevale paar tuuri korralduslikku küsimust, mille olen plaaninud paari tunniga lahendada. Ilmselge valearvestus, sest ma ei arvestanud nende ülejäänud lisandunud 5 miljoni inimese ning kõiki tabanud karnevalipalavikuga. See tähendab seda, et hommikul õigeks ajaks kokkulepitud punkti jõuda lidun kolm kvartalit joosta ning olen sunnitud tegema hüppeid üle hommikust miitingut pidava koerakarja, sest nende nööride otsas olevad omanikud ei vaevu end eest ära liigutama. Arusaadav, sest siin inimesed tavaliselt ei jookse, näen välja nagu politsei eest põgenev kriminaal. Jõuan kohale, paari minutilise hilinemisega.
Pealelõunal on mul paar tundi, et käia järel karnevalipiletitel ja astuda läbi läheduses olevast büroost, et tasuda ühe saarte tuuri eest. Astudes sisse laeva tuure korraldavast büroo uksest, vajub suu lahti. Väike ruum on puupüsti inimesi täis ja kõik üritavad osta karnevalipileteid. Seinal olev hinnakiri näitab mitmeid kordi kallimaid karnevali pileteid kui veel nädala eest, õnneks pole mul neid pileteid vaja. Otsin inimeste vahelt üles Patricia, kellega alles eelmine nädal kohtusime ja kõik üksikasjad kokkuleppisime. Patricia aga teatab laia naeratusega ja pikalt vabandades, et just selleks päevaks kui meie tahame tuurile minna, otsustasid nad selle tühistada kuna ilmselt on karnevali lõppedes oodata suuri liiklusummikuid..Maigutan abitult suud, kokutan midagi vastuseks, et kuidas siis nii ja siis hakkab kõvaketas täiskiirusel tööle, sest endise "kiire" asemel muutus mu staatus automaatselt "ülikiireks"... tuleb leida keegi, kelle autojuhid ja giidid ei tooks vabanduseks tihedat liiklust, et siis oma karnevalipäevade pohmakat välja puhata.
Seejärel kihutan "Rongisõidu" saatel karnevalipiletite järele. Tundus lihtne ülesanne aga kui noolte järgi orienteerudes kohale jõuan, pööran esialgu otsa ringi, sest arvasin,et jõudsin kuhugi koolituse või konverentsi ruumi. Koridoris olevad noormehed aga saadavad mind sinna tagasi, olevat ikka õige koht. Mu passist tehakse koopia, saan järjekorranumbri ja istun ülejäänud saalitäie juurde maha. Õnneks esimese hetkega tehtud ajakulu arvestus osutus valeks ning pileteid sai kätte nobedamini, kõigest kolmveerand tundi ning missioon oligi täidetud.
2. päev, laupäev
Teise päeva eesmärk on tutvustada Rio tänavakarnevali ehk blocosid. Valisin välja suurima ja vanima bloco, Rio kesklinnas toimuva Bola Preta, mida on peetud juba 1918 aastast ning nüüdseks on ta kasvanud Guinessi rekordite vääriliseks peoks. Pidu algab kell 9, hommikul muidugi. See ei ole sugugi varaseim tänavapidu, et sellele jõuda, pidin ma Santa Teresas läbima kell 8 alganud bloco, see tundus väga sheff aga minu jaoks tähendas see kahjuks vastuvoolus inimmassist läbi trügimist. Kui järgmisel päeval Santa Teresa varahommikust blocot oma korterikaaslasele kiitsin, siis väitis ta, et olevat sellel osalenud ning juba 5.30 ärganud, et oma kostüüm valmis saada ja ennast karnevaliks valmis panna.
Bola Pretal nägi palju ja sai tunda palju inimesi enda ümber, uudisteagentuuride väitel tuli kokku 1,8 miljonit inimest. See 1,8 miljonit andis end tunda kui üritasime kesklinnast minema saada. Ma arvan, et järgmiseks karnevaliks on endale kõige parem ehitada kuumaõhupall.
3. päev, pühapäev
Hommikul käime Ipanema turul, mis on samuti oma väljapanekutega karnevali meeleolule lülitunud. Täiesti juhuslikult kuuleme enda selja taga eesti keelt, tundub, et rahvuskaaslaste hulgas on karnevalihuvilisi teisigi. Siis võtame takso ja sõidame juba Ipanemal blocoks koguneva inimmassi vahelt läbi Kristuse kuju vaatama. Kohale jõudes selgub,et inimesi ülesviiva rongi peale oleks kohti alles 3,5 tundi hiljem. Õnneks loodus tühja kohta ei salli ning on võimalus minna ka autoga. Kristuse kuju ümber olev platvorm on üsna tihedalt rahvast täis, kannatlikult ootavad inimesed, et enamvähem ühesuguseid pilte teha endast koos käed harali Kristusega.
Sõidame tagasi Copacabanale ja mina üritan koju minna. Hästi ei õnnestu...metroo järjekord on uksest välja, jalutan siis piki randa, kõik Copacabana tänavaotsad on blocolisi täis. Kohtun ranans vahepeal ühe sõbrannaga ja saan koju jälle veidi enne südaööd jagades metrood erinevate sulelistega.
4.päev, esmaspäev
Hommikul kohtume rannas, rand on rahvast peaaegu must. Lubame endale vaikusehetki pargis ning õhtul ootab sambadroom. Sambadroomil toimuv on see, mida enamus euroopa inimesi telekast näinud ja mille põhjal karnevalist ettekujutus on tekkinud. Tegelikult on sambadroomil ainult parimatest parimad sambakoolid, kahel põhipäeval kokku siis 12 kooli. Osalemise päev ja järjekord valitakse loosiga. Lisaks on võimalik veel päev enne ja pärast vaadata portsu nõrgemaid sambakoole. Paraad hakkab peale kell 21, igal koolil on esinemiseks aega 1tund ja 15 minutit. Peale kolmandat kooli teevad mu külalised ettepaneku ära minna. Korraldajate poolt on sambadroomile tehtud taksopeatused, kus spets taksod peaks sind siis kiirelt koju viima. Selgub aga, et poole pealt lahkujaid on rohkem kui taksosid ning otsustame hoopis tänavalt mõne kollase auto püüda. See pole aga kerge ülesanne ning jõuame peorajooni Lapasse. Lapas on lõppenud millalgi bloco ning kogu väljakut katab selline prügikord nagu kunagi Kopenhaagenis nägin. See oli täiesti shokeeriv ja üsna jube on pltudega sealt läbi koperdada. Õnneks oli seal aga ka takso. Mina otsustasin aga oma Santa Teresa van`i peale minna. Ümberringi oli väga uduste pilkudega inimesi palju, oli näha, et neljas päev 24h ohjeldamatut pidutsemist hakkab oma jälgi jätma. Sammusin vani peatusesse aga see oli kahtlaselt tühi. Peagi näidati mulle bloco tõttu ümbermuudetud peatusepaik kätte ning läksin kuulekalt järjekorra lõppu. Kui lõpuks van saabus ja meist mööda sõitis, hakkasid aga kõik jooksma, sest oli arusaadav, et seisime vales kohas ja auto tuleb peatuma sundida. Meie jooks teda ei peatanud aga peatuskoht oli õnneks lähedal. Niisiis lidusid kõik, kel vähegi jaksu, mõni neist kisas veel "filha", filha", mis tähendab et peaksime arvestama järjekorraga. Paraku lisandus aga kuskilt nurga tagant veel terve ports inimesi, keda meie filha üldse ei kottinud, niisiis kui uks avati, pressisid kõik korraga sisse. Mina idaeurooplasena lupsasin ka nagu libe kala ühele istmele ja ohkasin kergendatult, et on lootust koju saada. Miks ma taksoga ei läinud? Taksod ei viitsi ST-sse Lapast sõita, nägin, kuidas mitu neist eitavalt vastasid kui järjekorras olevad inimesed end üritasid taksole möllida. Suure trügimisega naljad ei õppenud, kodutee tänavatel oli veel nokastanud inimesi. Nägin kuidas politsei üritas ühte täiesti purjus naist püsti hoida ja rahustada. Siis ta võttis end kokku ja lubas koju minna. Kõndis minu ees, siis jooksis ta juurde mees või poisssõber ja neil läks väikseks sõnavahetuseks. Kutt pööras ümber ja läks kiiresti baari poole tagasi. Seepeale pööras naine ringi, jooksis talle järgi ja kukkus tüüpi tümitama. See oli esimene kaklus, mida ma Brasiilias nägin.
5.päev, teisipäev
Ärkasin 11 paiku ning esimene asi, mida nägin oli mu sõbralt 8:35 saadetud sms - sinu lähedal on bloco, tule ka! Teen akna lahti ja väljast kostubki trummitagumist ja melu, esimese hooga ei tundu ettepanek üldse ahvatlev aga sõbra nägemise nimel olen valmis siiski korraks minema. Üksteist me üles ei leia ja tulen koju tagasi. Korterinaaber Taiana pistab oma nina ukse vahelt välja, tal pole peaaegu üldse häält ja kähisedes kurdab ta, et jalad on blocotamisest täiesti läbi aga täna tuleb jälle minna.
Otsustan hoopis randa minna. Ipanemale jõudes selgub, et mööda veepiiri edasi liikumiseks tuleb inimeste vahelt läbi trügida, alles posto 10 juures on antuke rohkem vaba ruumi. Palun ühel paaril oma kotti valvata ja solgutan koos tuhendete teistega end ookeani lainetes. Peagi saab minust paljude teiste kottide valvaja ja lõpuks istun seal juba suurema seltskonnaga nagu ikka Rios kombeks. Vaatame päikeseloojangu ära. Täna plaksutab päikesele kogu rand. Tagasi Ipanema poole jalutades selgub, et rand ja tänav on täitunud jälle uute blocolistega. Tunnen, et minu piir on käes, ma enam ei suuda. Nii ei suuda ma ka viisakaks jääda kui näljase, januse ja väsinuna metroouksele jõudes selgub, et politsei on ühe sissepääsu sulgenud ja teises laiutab pikk järjekord. Kõnnin kirudes jälle copacabana poole ja mõtlen, et mida siis teha, et koju saada. Olen sel hetkel kogu kupatuse peale vihane, mu jaks on otsa saanud, 5 päeva on liiga palju! Bussid on puupüsti täis, valitseb liikluskaos. Õnneks saabub päästev van ja pressin end selle peale seisma. Mulle kõrvale pressib üks noormees, kes kohe kiirelt tutvust sobitama kipub. Karnevali ajal kuuleb siin tihti küsimust "kas sa oled Brasiilias vallaline?" (rõhk sõnal Brasiilias). Vastus neid ei huvita, sest sellele järgneb järgmine avaldus "ma tahaks sind suudelda", ka järgmine vastus neid ei huvita, sest üritatakse ikka. Nii läks ka siin, siis saabus õnneks peatus, kus romeo pidi maha minema, kuniks uued reisijad peale trügisid, kostusid üle tänava valjuhäälsed armuvalus hõiked: "i love you, i love you, i love you, i love you blond, i love estonia!" Ei noh tore ju:) Tervel bussitäiel oli lõbus.
6.päev, kolmapäev
Ärkan 5.30, et jõuda õigeks ajaks Copacabanale, et sealt minna planeeritud laevatuurile. Kell 6 hommikul on Santa Teresa tänavad üsna vaiksed, tänavad on ära koristatud ja mõned inimesed näevad välja nagu läheksid tööle. Lapast saabuvalt bussilt astuvad maha roosade parukatega pidulised ning tänavaäärde on magama jäänud oma õllekastide kõrvale paar müüjat. Treppide juures on preemiaks varase tõusmise eest imekaunis vaade päikesetõusust punase taeva ja Suhkrupeamäega. Saan metroo peale istuma ning siis on tunne, et oleme jõudnud "Rongisõidu" lauluga viimasesse salmi, siis kui kõik tukkuma jäävad. Kõik inimesed vagunis on pead norus ja tukuvad:) Kahetsen jälle, et pildimasinat ei ole ning pigistan oma silmad ka kinni. Nii umbes 5 minutit hiljem saan aru, et me ei ole meetritki edasi sõitnud..Siis hakkame korraks liikuma ja pidurdame järsult. Uksed lähevad ainult poolenisti kinni. Peatume jälle. Selline trall käib pea igas peatuses ning vahepeal seisame pikalt ka peatuste vahel. Vahin jubedusega kella ja mõtlen, kuidas sealt maa alt välja saada ja õigeks ajaks kohale jõuda. Lõpuks oma peatuses välja saades lidun jälle nagu hullumeelne. Lõõtsutades jõuan kohale, õnneks mitte liiga hilja. Kolmapäeval on veel mõndasid blocosid oodata aga sel ajal oleme meie hoopis merel ning sulistame soojas merevees, tantsime laeval sambat ja avastame üllatusega oma paadilt veel mitmeid erinevaid eestlasi. Maailm on väike:)
Lugesin statistikat, et 80% kogu aasta õlletarbimisest tarbitakse karnevali ajal ja 70% aasta turismituludest tuleb samuti karnevali ajal. Esialgsetel andmetel arvatakse, et karnevalist teenis linn 665miljonid USD`i. Tänavapidude arv kasvab iga aastaga, sel aastal oli ametlikke pidusid 46o ringis. Samuti kasvab prügihulk, mis tänavatele maha jäi, sel aastal pälvis see meedia tähelepanu.Uudiste andmetel on prügi korjatud 770 tonni ning see on kõvasti rohkem kui eelmisel aastal. Linnavalitsus nuputab, kas vähendada blocode arvu tänavatel või piirata kuidagi nende alasid, et vähendada nedne mõju linnale. Tahaks loota, et selles osas võetakse midagi ette. Sel aastal olid tõmmatud murualadele ja paljudele parkidele ette oranzid võrgud ning kesklinnas olid osadel majade assaadidel ees lausa metallist plaadid.
Kes karnevalile plaanib lähiaastatel minna, peaks aga arvestama, et see ei ole ainult sambadroomi sulgedega kostüümid aga üüratu suur pidu, mis tähendab üüratult palju inimesi igal pool. Selleks tuleb valmis olla :-)
Järgmine karneval toimub 1.-4. märtsil 2014
Pildil on selle aasta paraadi võitnud sambakool Vila Isabel.
No comments:
Post a Comment