Just nii tunnen end viimasel ajal...nagu lendaks ise sinna tänna ja täpselt ei teagi, miks. Tasakaal on läinud ja enam ei saa ise ka aru, mida ma teha tahan ja kuhu minna tahan. Niisiis võtsin vihmaga aja maha ja olen kaks päeva kodus istunud, lugenud, keelt õppinud, teinud asju, mis jäid vahepeal tegemata. Väga mõnus. Huvitaval kombel ei kutsutud ka eriti kuhugi ja ühele kutsele vastasin, et on tegemist kuigi tegelikult ei olnud mingit erilist tegemist. Vahel on nii hea niimoodi, vaikselt tunnen, et hakkan jälle aru saama, mida mina teha tahan ja kus käia.
Aga nüüd reede õhtul läks muidugi möll lahti...Santa Teresa tänavanurgal...Muidu elan nagu vaiksel tänaval aga täna koguneti siin lähistel ja kukuti trumme taguma, lõpuks ei pidanud omaenda kehtestatud koduarestile vastu ja läksin ikka vaatama, mis toimub. Midagi erilist ei toimunud, rahvas lürpis õlut, tagus trummi ja mõni lõi tantsu ja laulis, lärmi kui palju ja pidu kestab ilmselt poole hommikuni. See on ikka uskumatu kui palju nad pidutseda armastavad ja kui palju nad lihtsalt väljas hängivad ja lobisevad. Brasiillased on väga seltskondlikud ja üksi eriti kuhugi minema ei kipu. Kui keegi on üksi, siis võetakse ta ikka punti, ei jäeta üksi baarileti äärde konutama. Näiteks käisime paari päeva eest koos korterikaaslasega nö. double deidil piljardit mängimas. Varsti seisis meie piljardilaua juures vanem meesterahvas ja no muidugi me võtsime tema ka mängu. Ta oli muuseas 82 aastane ja võitis enamus mänge..Ütles, et naine suri paari aasta eest ja ta ikka käib vahest väljas tuulutamas, muidu oleks ise ka juba surnud. Selliseid 80+ meesterahvaid olen ennegi Lapas pidutsemas näinud, väga vahva, sest nad tõesti naudivad seda ning samas ei muutu nad labaseks (need keda ma näinud olen) ja ei hakka endast poole nooremaid naisterahvaid ahistama nagu näiteks mõned põhja-Euroopa rahvad teevad.
No comments:
Post a Comment