Minu Rio jõulud

Kui eelmisel aastal elasin jõulude ajal Costa Ricas ja nö. dzunglis mingit erilist jõulumöllu ei olnud, siis suurlinnas sellest naljalt mööda ei pääse. Esimeseks advendiks tekkisid majade külge igasugused vilkuvad ja vähem vilkuvad tulukesed ja poodides käis kõva möll. Laguunile kerkis uhke jõulupuu, mis igal õhtul pimedas uhket vaatemängu pakkus. Mind kui võõramaalast ja peretut kutsuti jõuluõhtusöögile oma perede juurde, otsustasin minna oma korterikaaslase Taiana vanemate juurde, kes elavad siinsamas lähistel. Brasiillastel on veel suur kinkide tegemise komme kuigi paljud suuremad pered ja sõpruskonnad teevad jube kinke nö. loosiga st. et teed kingi ainult ühele. kahele inimesele, mitte kõik kõigile.
24ndal läksime õhtul 7-8 ajal Taiana vanemate juurde. Tänaval kõndides tungis ninna toidulõhnu ning enamus inimesed olid alustanud juba söömaaega.
Lisaks emale, isale oli kohal vanaema ja Taiana õed ning peagi lisandus veel onu oma perega. Viisin külakostiks enda tehtud piparkooke, siin selliseid ei ole, pigem ostetakse karpides kauasäilivaid shokolaadi keekse.
Tuba ehtis väike kunstkuuseke, mille alla panid kõik oma kaasavõetud kingitused. Lisaks kuusele ehtis tuba ka meil pigem kevadpühadeks tuppa toodav urbadega pajuoksad (loomulikult kunst, pajuurbi pole siin kuskilt võtta). Lobiseti, klatsiti taga teisi sugulasi, visati nalja ja kuna kohal olin ka mina, veidralt külmalt ja kaugelt maalt, siis muidugi seletasin jälle kus on Eesti, kuidas meil asjad käivad jne. jne. Eriti huvitatud olid isa ja onu, no nendega ma juttu puhuda purssisingi terve õhtu, kui hätta  jäime, siis Taiana tõlkis. Söögiks pakuti riisi, erinevalt valmistatud ube ja farofat ning valikut sealiha, kalkuniliha ja tursavormi. Südaööl jagati laiali kingitused ning kõigil oli lusti laialt. Siis hakkas takso helistamine, mis ei õnnestunud ning lõpuks saime tänavanurgalt takso ning 2-ks olimegi kodus tagasi. Kõhud täis ja ise väsinud. Tegelikult käib programmi juurde veel pärast peole minek aga erinevatel asjaoludel jäi see osa meil ära ja täna hommikul on mul selle üle ainult hea meel. Nii et ei erine väga Eesti üritusest, väljaarvatud see, et temperatuurid on teised ning toidud ka tiba teised ja hea raha eest (või oma metsast) saab päris kuuse.
Ma ei ole jõudnud veel vaatama siinset nö. kuuseshowd aga kuulnud olen, et see on vägev. Siit ka mõned faktid.
Seda peetakse maailma suurimaks "ujuvaks" jõulupuuks, see fakt on kinnitust leidnud ka Guinessi rekordite raamatus. Pimeduse saabudes süttib metallkonstruktsioonidel 3.1 miljonit lambikest, mis vahetavad värve - kuusel võib näha nelja erinevat aastaaega. Puu kaalub 542 tonni ja on 85 meetrit kõrge.
 Vaadake videot siit: http://www.huffingtonpost.com/2012/12/03/rio-de-janeiro-lights-worlds-largest-floating-christmas-tree_n_2233213.html