Tõesti, näiteks Saksamaa lipul oleks selline moto omal kohal aga üsnagi kaootilises Brasiilias ajab see muigama. Muidugi on tore, et püüdlus on progressi poole ja tegelikult arvatakse, et progress ongi juba väga kõva. Paraku peab nentima, et õitseng oleks märksa suurem kui bürokraatia hammasrattad oleks väiksemad, korruptsioon samuti. Moto pärineb muuseas Auguste Comtes`i positivismi motost "Love as a principle and order as the basis; progress as the goal"
Värvid kollane ja roheline pärinevad imperiaalsest Brasiiliast ning tähed sümboliseerivad riigi osariike. Tähtede asukoht lipul on aga vastav sellele, mis oli Rio de Janeiro taevas 15.novembril 1889 kui vabariik välja kuulutati.
Natuke veel ka rahvuslikest iseärasustest, mis vahepeal silma jäänud.
Enamus inimesed Rios ei ole kuulnud midagi jalgratta sadula kõrguse reguleerimisest vastavalt oma pikkusele s.t. kui sul on pikad jalad, peaks sadul olema kõrgemal, et jalg läheks peaaegu sirgeks ja põlved ei käiks lõua alla. Siin laseb 99% ratturitest sadula täiesti alla ja sõidavad nagu laste rattaga, põlved käivad kõrvadeni.
Kui sa reisid Brasiiliasse, siis peaksid selgeks õppima vähemalt paar lauset portugali keelt. Vähesed räägivad inglise keelt aga kui sa soravalt alustad juba paari lausega, siis avanevad sulle kõik uksed ja kindlasti saad esimese lause järel ka komplimendi su suurepärase keeleoskuse kohta. Kui sa sellest muidugi aru saad:) Aga inimesed on abivalmid ja leidlikud ning hoolimata keelebarjäärist saad oma asjad aetud kui hoiad laia naeratuse näol ja kasutad võlusõnu (võlusõnad ehk palavras magicos on tänan, palun, palun vabandust, palun mööda, tere jms). Tihti turistidega toimuvaid arusaamatusi kõrvalt jälgides saavad alguse just sellest, et unustatakse ära, et brasiillane on üldjuhul viisakas ja ootab viisakat lähenemist ka sinult. Toorelt peale lennates ei saavuta sa midagi.
Eelmine punkt viisakuse kohta ei kehti absoluutselt metroos. Metroo viimases peatuses väljudes võid kindel olla, et umbes kuus inimest üritavad siseneda korraga, ootamata, et kogu metroos olev kamp saaks väljuda. Muuseas käib praegu ka viisakuskampaania, et inimesed pakuksid vanadele ja rasedatele istet, see üldjuhul minu meelest toimib, sest on eraldi pingid nö. erisoodustusega inimestele ja üldjuhul ikka pakutakse neile istet.
Brasiillased nagu ka mitmed teised lõuna-ameeriklased söövad riisi ja spagette koos. Sellest fenomenist ma ei ole aru saanud hoolimata sooritatud intervjuudest nendega, kes seda tõesti teevad.
Ära kritiseeri nende maad või linna, valitsust vmt. See lõbu jäägu neile endale kui sa just muidu ei saa, võid kritiseerida hinnataset ja hullumeelseid bussijuhte, muud kritiseeritavad teemad on out.
Brasiillased ei reisi eriti või kui seda teevad, siis peamiselt suunal New York või Miami. Huvitaval kombel ei reisi paljud ka oma riigi siseselt. Kindlasti on üks põhjustest väikene sissetulek aga olen rääkinud ka nendega, kellel vähemalt rahalised vahendid peaks olemas olema, sellegipoolest suurt tahtmist kuhugi sõita pole. See on muidugi natuke ülekohtune üldistus:)
No comments:
Post a Comment